DESCRIPTION:
Sõpruse puiestee - 1905
(A.Vainola/M. Vaik)

vabrikute kõrval seal kus kasvas rohi
seisime ja hoidsime me teineteisel käest
vabrikute kõrval -
seal kus külamehed vankritega alla sõitsid mäest

vabrikute kõrval sel aastal algas streik
ja ma ei leidnud tööd
vabrikute kõrval sa lämbusid me ärklitoas
sel keelutunni ööl

vabrikute kõrval seal kus kasvas rohi
seisime ja hoidsime me teineteisel käest
vabrikute kõrval kas üldse lootust oli
sa vastasid: "kui kaunis päev"

meie ei seisnud ju lippude all
meid ei tabanud kuulid
punaseks värvis linad me voodil
veri mis tuli su huulilt

Loo peategelasteks on noor, lasteta töölisperekond, mees ja naine. Sündmused arenevad 1905 aasta revolutsiooni valguses ja kuigi poliitika loo kangelasi ei huvita ja pigemini hoidutakse mässumeelsusest kui millegist jumalakartmatust kõrvale, puudutab toimuv ometigi kogu ühiskonda.
Naine haigestub tuberkuloosi, üldisele viletsusele lisanduvad streigid, tahtmatu töötajäämine. Nii lämbub laulu üks peategelastes, naine, verejooksu kätte, ööl pärast rahva tulistamist turuplatsil. Abi kutsuda ei ole võimalik, lisaks liikumiskeelule on kõik arstid hõivatud haavatutega. Ja süüdistada-vihata ei olegi nagu kedagi. Ei seistud ju lippude all... Laulu peategelased meenutavad osaliselt Karl Ristikivi romaani "Tuli ja Raud" kangelasi, Säävelite perekonda. Siiski, Säävelitest ollakse pehmema loomuga, võib-olla ka pisut haritumad, seetõttu aga nõrgemad ja lootusetud...

1905
Peterburis rahumeelse töölisdemonstratsiooni tulistamisega alanud revolutsioon kandus peatselt ka Eestisse. Siin olid küpsenud tõsised ühiskondlikud vastuolud: ühelt poolt mõisnike-talupoegade ammune, ühtaegu nii sotsiaalne kui rahvuslik vastasseis, teisalt eestlaste omavaheline varanduslik kihistumine.
Eestis haarasid rahutused kõigepealt Tallinna töölisi. Korraldati streike ja miitinguid, esitati majanduslikke ja poliitilisi nõudmisi. Aktiivseks muutusid ka Tartu üliõpilased ja erinevate ajalehtede ümber koondunud rahvuslikult meelestatud haritlased.
Valitsusele esitati palvekirju majanduslike ja poliitiliste reformide läbiviimiseks. Näiteks nõuti konstitutsioonilise monarhia kehtestamist, kiriku-, kooli- ja kohtureforme. Samuti kitsamalt rahvuslikke järeleandmisi, nagu eesti keele ametliku kasutusala laiendamist (vene keel oli jätkuvalt ametlik asjaajamiskeel).

1905. aasta oktoobris toimus Tallinnas praeguse “Estonia” teatrihoone kohal turuplatsil rahvakoosolek, mille pihta sõjaväeüksus tule avas. Surma sai 94, haavata üle 200 inimese.

17. oktoobril 1905 avaldas tsaar üleriigiliste poliitiliste massirahutuste survel manifesti, millega tagas kodanikuõiguste kehtestamise. Muu hulgas oli nüüdsest lubatud asutada poliitilisi organisatsioone. Seda võimalust kasutas esimesena J. Tõnisson, kes lõi liberaal-demokraatliku partei (Eesti Rahvameelse Eduerakonna).
Tsaari manifest oli aga hiljaks jäänud.

1905. aasta detsembris algas Tallinnas järjekordne üldstreik, millele võimud vastasid sõjaseisukorra kehtestamisega. Selle asemel, et rahutusi leevendada, valas see vaid õli tulle. Detsembris algatasid Tallinna tööliste salgad mõisate ning nende juures asuvate viinavabrikute põletamise ja rüüstamise. Põhja-Eestis rüüstati ligi 160 mõisat.
Järgnes ülemaaline karistussalkade tegevus, arreteerimised ja hukkamised. Sõjaseisukord kehtis Baltimaades 1908. aastani

Lõik ajakirjast "Elu Eestis"

Aga Jüri Säävel ei rääkinud nüüd enam. Ta seisis uulitsa ääres, huuled natuke metsikute vurrude all kokku surutud, ta põsed olid kõhnad, kitsad silmad rahulikud, kuid läbipaistmatud... Ta seisis pisut kühmas, tavaline keskealine tööline, pealtnäha oli temaga kõik korras.
... Kui nüüd mõni oleks tahtnud rääkida... ...sotsialismist ja vabadusest, vahest ta polekski põlastades käega löönud. Aga keegi ei rääkinud enam... ...ta oli liiga isemeelne, et temaga pikemat juttu ajada.

Ükskõik, kes ligi juhtus, see kuuli pihta sai. Ega neid polnud üksikud, neid oli sajad ja tuhanded — rahvast langes kui loogu...
Oli pilvine, vinge ja niiske sügisöö, uulitsad olid libedad ja mustad, nagu oleksid nad olnud üleni valatud verega.

Rahuinglid ratsutasid tänaval ja õhtuti soovitati inimestel varakult magama heita, see on tervisele kasulik, nagu arstiteaduski ütleb.

1905 aasta revolutsioonist
Karl Ristikivi "Tuli ja raud"

Sõnade ja teksti allikas: http://www.puiestee.ee/1905.html